Euroopas kogub hoogu suund, kus uued arendused ei sünni enam rohumaade arvelt, vaid tekivad juba kasutuses olnud aladele. Nn pruunalad (brownfield) – endised tööstus-, lao- või militaarterritooriumid – pakuvad võimalust luua midagi täiesti uut, vähendades samal ajal survet looduskeskkonnale. Üheks heaks näiteks Eestis on Virtsu ning siinne vana kalatööstuse ala- Werderholm. Kas see võiks olla tuleviku ökotööstuspargi või segafunktsiooniga kvartali asukoht?
Selline arendus ei ole ainult kinnisvaraprojekt – see on piirkondliku arengu mootor.
Ökotööstuspark on teadlikult planeeritud piirkond, kus
- ettevõtted jagavad ressursse (nt energia, soojus, logistika),
- jäätmed muutuvad sisendiks teistele ettevõtetele
- arendatakse energiatõhusaid ja madala jalajäljega hooneid,
- ühendatakse tootmine, teenused ja kogukondlik ruum.
Pruunalade arendamise eelised
Pruunalade kasutuselevõtt tähendab:
✔ loogiline logistiline asukoht ja selle rakendamine
✔ väiksemat survet rohealadele
✔ ajaloolise tööstuspärandi uutmoodi väärtustamist
✔ paremat sidusust olemasoleva asulaga
Virtsu vana kalatehase ala – uus kvartal mere ääres?
Virtsu sadama vahetusläheduses paiknev endine kalatööstuse territoorium omab mitmeid eeliseid, mis muudavad selle sobivaks uue, kestliku kvartali loomiseks.
See võiks kujuneda:
✔ väikeettevõtluse ja tootmise keskuseks,
✔ rohetehnoloogia inkubaatoriks,
✔ merega seotud teenuste ja logistikakeskuseks,
✔ segafunktsiooniga kvartaliks (töö + elamine + teenused).
Kujutame ette kvartalit, kus:
- vanad tööstushooned renoveeritakse energiatõhusaks,
- katused on kaetud päikesepaneelidega,
- ettevõtted jagavad näiteks soojust ja logistikat,
- mereäärne ala on avatud avalikkusele,
- tootmine ei ole keskkonnakoormus, vaid innovatsiooni kandja.
Miks alustada just nüüd?
Euroopa rohepööre, ringmajanduse toetused ja regionaalarengu meetmed loovad akna, kus väiksemad keskused nagu Virtsu saavad teha suure hüppe. Pruunalade aktiveerimine on targem kui nullist ehitamine.